|
BALTIMAADE ESILEKÜÜNDIVAIM MÄGI.
Eestis on kaks torni, kust näeb üle nelja maakonna. Üks
neist asub Põhja-Eesti esitipul E m u m ä e l (166 m)
Pandivere kõrgustikul. Haanja kõrgustiku M u n a m ä
g i (318 m) on aga Lõuna-Eesti ja üldse Baltimaade kõrgeim.
Selle vaatetornist umbes 347 m kõrguselt võib näha
nelja Eesti maakonda (Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa,
Valgamaa) ja lisaks tükikest Läti- ning Venemaad.
MILLAL SAI MUNAMÄGI TORNI?
Suure Munamäe praegusel saledal raudbetoonkaunitaril on
olnud mitu tagasihoidlikumat eelkäijat. Mingi
tornehitis oli mäel kindlasti F. G. W. Struve
astronoomilis-trigonomeetriliste mõõdistustööde ajal
rohkem kui 180 aastat tagasi. Sellest tornist ei ole
suurt teada. Järjepidavalt on Haanja ümbrust püütud
Munamäele ehitatava vaatetorni abil tutvustada vist
alates 1870. a. Siis ehitas kohaliku mõisa kõrtsmik mäele
kaheksa meetri kõrguse torni. Kõrtsmiku õlle-viinaäri
löönud selle tõmbenumbri läbi õitsema (vt. Endel
Naruski artiklit EL 1968 nr. 4 lk. 206–207). Aastatega
torn lagunes, noor mets mäenõlvadel sirgus. 1890.
aastal tegid Haanja mehed uue torni juba 12 m kõrguse.
Esimese maailmasõja alguseks hävitas ajahammas sellegi
palkehitise. Järgmine torn, 17 m kõrgune
mitmekorruseline puuhoone, tuli suurejoonelisem ja avati
pidulikult 19. juulil 1925. Tol ajal peeti ka külalisraamatut,
mille järgi käis 1924–1936 Munamäelt vaadet
imetlemas üle 66 700 inimese. Pileti hind oli kuuskümmend
aastat tagasi täiskasvanutel 5 ja lastel 2 senti.
Kõik eelkäijad on aga jäämas
unustusse Suure Munamäe praeguse vaatetorni, 14. juulil
60-aastaseks saava, kuid endiselt sihvaka sünnipäevalapse
kõrval. Uus ehitati alul 25,7 m kõrgune. Kuid 1970.
aastal lisati veel üks korrus ja vaateplatvormi põrand
sai kätte kõrguse 29 m maapinnast. Tänini tõustakse
sinna aga trepiastmeid pidi. Väike lift, mis kunagi oli
kavandatud, jäigi ehitamata. Ilmselt lift edaspidi
siiski tehakse.
Suure Munamäe vaatetornist on
saanud üks Haanja sümboleid ja selle vajalikkust ei
hakka praegu keegi kahtluse alla seadma. Munamägi on
kaitse all koos oma torniga.
Haanjamaa on eriline. Haanja kõrgustiku
keskosa paistab silma maapinna kõrguse, suurte
pinnavormide ja talvise lumikatte rohkuse ning kestuse
poolest, andes silmad ette Otepää kõrgustikule.
Haanjas on Suurel Munamäel vääriline
kaaslane Vällamägi (absoluutkõrgus umbes 304 m).
Suhtelise kõrguse poolest (u. 90 m Perajärve pinnast)
on Vällamägi aga üle mõlemast Munamäest ja kõigist
teistest Eesti mägedest. Nii ongi tärganud mõte Vällamäe
suurest suusatornist, kust võiks teha 90- või isegi
120-meetriseid hüppeid ja mille ümber hakkaks kasvama
Haanja suusakeskus.
Me ei kujuta hästi ette, mida
toob meie ajaarvamise kolmanda aastatuhande algus. Aga võib
arvata, et Munamägi ja Vällamägi püsivad vähemalt
veel teisegi kolmteist tuhat aastat. Püsivad seni, kuni
Eesti alale saabub uus jääaeg, mis niikuinii kõik
vanad pinnavormid minema pühib.
Fotod:
Andres Rosin
|
