Suur-Munamägi
VAATED ÜLE NELJA EESTI MAAKONNA

BALTIMAADE ESILEKÜÜNDIVAIM MÄGI. Eestis on kaks torni, kust näeb üle nelja maakonna. Üks neist asub Põhja-Eesti esitipul E m u m ä e l (166 m) Pandivere kõrgustikul. Haanja kõrgustiku M u n a m ä g i (318 m) on aga Lõuna-Eesti ja üldse Baltimaade kõrgeim. Selle vaatetornist umbes 347 m kõrguselt võib näha nelja Eesti maakonda (Võrumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa) ja lisaks tükikest Läti- ning Venemaad.

MILLAL SAI MUNAMÄGI TORNI? Suure Munamäe praegusel saledal raudbetoonkaunitaril on olnud mitu tagasihoidlikumat eelkäijat. Mingi tornehitis oli mäel kindlasti F. G. W. Struve astronoomilis-trigonomeetriliste mõõdistustööde ajal rohkem kui 180 aastat tagasi. Sellest tornist ei ole suurt teada. Järjepidavalt on Haanja ümbrust püütud Munamäele ehitatava vaatetorni abil tutvustada vist alates 1870. a. Siis ehitas kohaliku mõisa kõrtsmik mäele kaheksa meetri kõrguse torni. Kõrtsmiku õlle-viinaäri löönud selle tõmbenumbri läbi õitsema (vt. Endel Naruski artiklit EL 1968 nr. 4 lk. 206–207). Aastatega torn lagunes, noor mets mäenõlvadel sirgus. 1890. aastal tegid Haanja mehed uue torni juba 12 m kõrguse. Esimese maailmasõja alguseks hävitas ajahammas sellegi palkehitise. Järgmine torn, 17 m kõrgune mitmekorruseline puuhoone, tuli suurejoonelisem ja avati pidulikult 19. juulil 1925. Tol ajal peeti ka külalisraamatut, mille järgi käis 1924–1936 Munamäelt vaadet imetlemas üle 66 700 inimese. Pileti hind oli kuuskümmend aastat tagasi täiskasvanutel 5 ja lastel 2 senti.

Kõik eelkäijad on aga jäämas unustusse Suure Munamäe praeguse vaatetorni, 14. juulil 60-aastaseks saava, kuid endiselt sihvaka sünnipäevalapse kõrval. Uus ehitati alul 25,7 m kõrgune. Kuid 1970. aastal lisati veel üks korrus ja vaateplatvormi põrand sai kätte kõrguse 29 m maapinnast. Tänini tõustakse sinna aga trepiastmeid pidi. Väike lift, mis kunagi oli kavandatud, jäigi ehitamata. Ilmselt lift edaspidi siiski tehakse.

 

Suure Munamäe vaatetornist on saanud üks Haanja sümboleid ja selle vajalikkust ei hakka praegu keegi kahtluse alla seadma. Munamägi on kaitse all koos oma torniga. 

Haanjamaa on eriline. Haanja kõrgustiku keskosa paistab silma maapinna kõrguse, suurte pinnavormide ja talvise lumikatte rohkuse ning kestuse poolest, andes silmad ette Otepää kõrgustikule.

Haanjas on Suurel Munamäel vääriline kaaslane Vällamägi (absoluutkõrgus umbes 304 m). Suhtelise kõrguse poolest (u. 90 m Perajärve pinnast) on Vällamägi aga üle mõlemast Munamäest ja kõigist teistest Eesti mägedest. Nii ongi tärganud mõte Vällamäe suurest suusatornist, kust võiks teha 90- või isegi 120-meetriseid hüppeid ja mille ümber hakkaks kasvama Haanja suusakeskus.

Me ei kujuta hästi ette, mida toob meie ajaarvamise kolmanda aastatuhande algus. Aga võib arvata, et Munamägi ja Vällamägi püsivad vähemalt veel teisegi kolmteist tuhat aastat. Püsivad seni, kuni Eesti alale saabub uus jääaeg, mis niikuinii kõik vanad pinnavormid minema pühib.


Fotod: Andres Rosin